Kirjutasin mõned päevad tagasi artikli Minu Prindi lehele suurte väljatrükkide kvaliteedist. Artikli idee sündis juba ammu, kui ise konkurentide kodulehti sirvisin ja uurisin, mis hinnaga ja mis kvaliteeti pakutakse. Paljudelt lehtedelt ei saanudki teada, millist kvaliteeti võiks oodata. See on nagu ostaks auto mõõtude või korteri ainult tubade arvu järgi. Asjast veidi teadklikum inimene tahaks ikka teada millega ja millele trükitakse ja milline võiks olla pildi oodatav eluiga. Midagigi.
Siinkohal teeks ühe täpsustuse – suurte piltide all mõtlen alates A3 ja A2 suuruseid pilte. Väiksemaid (vahel ka A3) pilte tehakse fotolaborites ja teise tehnoloogiaga ja antud kirjutis neid ei puuduta.
Lühidalt originaalartiklikst. Suurte fotode trükiks kasutatakse eri firmades nii foto- kui ka reklaamtrüki printereid. Viimaste trükikvaliteet jääb fotoprinteritele alla, küsimus on ainult selles, kui palju. Lisaks kehvemale trükikvaliteedile on üldjuhul reklaamprinterite fotopaberid/lõuendid õhemad ja kehvemad. Õhukesel fotopaberil pilt võib isegi klaasitud pildiraamis ajaga lainetama hakata.
Hiljuti juhtusin ühte sellist reklaamprinteriga trükitud lõuendit alusraamile panema. Alustuseks oli lõuendi materjal nii õhuke, et oli tunne, et see võib iga hetk katki minna. Ja siis muidugi trükk ise. Ühevärvilised alad olid silmnähtavalt värvimüra täis! Ja ma ei räägi nina vastu pilti uurimisest vaid ka poole meetri kauguselt kergelt nähtavast jamast. Ma ei tea kuidas teiega, aga mina oleksin pettunud, kui sellise tulemuse saaksin trükikojast oma pildist.
Värvimürast. Printeritel on enamasti 4-12 värvi, millest kõik vajalikud värvid pildil kokku trükitakse. Nt kui on vaja lillat värvi siis trükib printer kõrvuti nii sinise kui punase punktikese ja eemalt vaadates paistab see silmale lilla. See on nii seepärast, et fotoprinteril on need punktid on ülipisikesed ja meie silm ei erista neid. Reklaamprinteritel on need punktid aga üldjuhul suuremad ja lähedalt vaadates on see nähtav. Ehk lilla värv paistab hoopis portsu punaste ja siniste täppidena, mitte ühtlase lilla värvina. See on veidi lihtsustatud näide, aga üldjoontes annab edasi, mida ma värvimüra all silmas pean. Igatahes kvaliteetselt fotolt sellist asja leida ei tohiks. Etteruttavalt ütlen ära, et siin ei räägi ma pildi failis olevast kõrgest isost tulenevast mürast. See on hoopis teine asi ja ei ole trüki enda kvaliteediga kuidagi seotud.
Veel ühest nüansist, mida üldiselt ei teata. Ei saagi teada, kuna sellest ei räägita. Foto ja reklaamprinterid kasutavad pildi paberile kandmiseks tinti. Aga mõlemal printeritüübil on see erinev. Kui fotoprinterites kasutatavatel tintidel on värviosakesed lahustatud vees siis reklaamprinterites kasutatavas tindis on värviosakesed lahustis lahustatud. Ehk lühidalt, need värvid on mürgised. Kui olete mõnda suuremasse trükikotta sattunud, siis ilmselt olete tundnud seda tugevat spetsiifilist lõhna. Kuivades see lõhn küll kaob, aga siiski. Fotoprinteri pigmenttindid on algusest peale põhimõtteliselt lõhnatud.
Kuidas ma tean, milliste tintidega, millise printeriga ja millisele materjalile minu pilt trükitakse?
Korralikke fototrüki materjale kasutatavatel firmadel on reeglina vajalik info kodulehel olemas (Artprint, Digifoto, Maksifoto, Minu Print jne). Paljudel (muuhulgas) suuri fotosid ja lõuendeid pakkuvatel firmadel ei ole aga selle kohta lehel mingit infot. Hea kui paberi nimetus on ainult, vahel pole sedagi. Siis juba soovitaksin enne tellimist uurida, millega fotod trükitakse ja milline on piltide tuhmumiskindlus, paberi grammkaal jne. Küsige, kas trükitakse pigement värvidega – eitava vastuse korral ei ole tegemist päris fotoprinteriga.
Üks asi, mille järgi võib ka enamasti aru saada, kas trükitakse reklaamprinteriga on see, et firma pakub ka erinevaid suuri kleebiseid, bannereid jms reklaamtrükiseid. Vaadake selle pilguga ringi ja saate ka küsimata aru, millega trükitakse.
Minu Prindis kasutan loomulikult ainult fotoprintereid.
